Projekt klassiruumide temperatuur PSHG-s
Projekt klassiruumide temperatuur PSHG-s
Teema: Klassiruumide temperatuur PSHG-s
Eesmärk: Uuringu eesmärk on välja selgitada õpetajate ja õpilaste rahulolu klassiruumide temperatuuriga ning kuidas see mõjutab õpetamise ja õppimise tulemusi ning keskendumisvõimet. Projekiga peaks saama ülevaate, millised probleemid esinevad klassiruumides väga soojade või külmade ilmaolude korral. Kui uuringu tulemustel selgub, et klassiruumide temperatuur segab õppetööd, siis tuleb leida lahendused olukorra parandamiseks.
Projekti läbiviijad: Adoree Pärn
Tööplaan ja ajakava:
- -02.02 projekti teema valitud, projekti leht (eesmärk, valim, ajakava) vormistatud.
- -16.02 küsitlus valmis
- -03.03 küsitluse jagamine
- -09.03 tulemuste analüüs ja vormistamine
- -16.03 projekt valmis, ettepanekute esitamine
Joonisel 1 on välja toodud, et küsimustikule vastas 39 inimest, kellest 90% olid õpilased ja 10% õpetajad. Vastavad näitajad numbrites on 35 õpilast ja 4 õpetajat. Küsitluse edastasin stuudiumi kaudu kokku 5 õpetajale ja lisaks 7 ja 9 klassi õpilastele, seega vastamise aktiivsusega võib rahule jääda. Lisaks selgus, et vastanud õpilastest 22 olid tüdrukud ja 13 poisid. Kuna küsitlus viidi läbi kahe klassi hulgas, siis eelkõige annab küsitlus ülevaate kahe koduklassi kohta, mida küsitlusele vastanud kasutavad kõige rohkem.
Joonisel 2 on protsentides näha, millises vanuses õpilased vastasid minu küsimustikule. Enamus, ehk 83% vastanutest, on 14-16 aastased, just selles vanuses on õpilased valitud küsitluse valimisse.
Küsimusele: "Kas oled tundnud ennast ebamugavalt klassiruumi temperatuurist tulenevalt?" vastasid õpetajad joonisel 3 ja õpilased joonisel 4 kajastatud vastustega.
Kui vaadata täpsemalt, kuidas vastajad tunnevad klassiruumi temperatuuri, siis joonis 5 näitab täpselt vastuste jagunemist. 29 vastajat, kes tunnevad end ebamugavalt klassiruumis, tunnevad ebamugavust nii külma kui ka liigse sooja tõttu. 10 vastajat tunnevad ennast alati klassiruumides hästi. Väga suur osa vastajates tunneb siiski ennast halvasti, kui klassiruumid on liiga külmad või liiga soojad.
Kui vaadelda eraldi õpetajate vastuseid, siis on tunded erinevad. Ühele vastajale ei tekita klassiruumide temperatuur ebamugavusi ja ta tunneb ennast alati suurepäraselt. Samas üks vastaja tunneb ennast ebamugavalt just soojade ilmade korral ja õnneks külmatunnet ei ole kogenud.
Temperatuuri mõjutabki eelkõige ilm. Talvel on külm, aga kevadine päike kütab klassid just liiga soojaks.
Joonis 5. Ilmast sõltuv temperatuur klassis
Vastajad hindasid 5 palli süsteemis, kuidas klassiruumi temperatuur mõjutab tunnitöös osalemist (joonis 6). Skaalal 1 - ei mõjuta üldse ja 5- mõjutab tugevalt. Selgus, et 15 vastaja tunnitöö on häiritud, kui temperatuur on ebamugav. Seitse vastajat tunnevad vähesel määral, et temperatuur segab õppetööd, sama palju vastajaid on keskmisel seisukohal ehk tunnevad end nii ja naa. Kokku vastas sellele küsimusele 29 inimest.
Järgneval joonisel 7 on näha, millised probleemid võivad esineda vastajate hulgas. Keskendumine väheneb lausa 18 vastajal ja seda tunnevad eelkõige õpilased, kui ka üks õpetaja. Samuti tunnevad just õpilased, et sooja saamiseks tuleb tunnis niheleda (13 vastajat). Külmad käed segavad õppimisel 11 vastajat ning higistamine 14 vastajat, nende seas ka kahte õpetajat. Ebamugavast temperatuurist on tekkinud peavalu 12 vastajal ja lihtsalt halb on hakanud 1 vastajal. Üks vastaja on ka haigestunud, kuna klassiruumis oli vale temperatuur. Väga põhjalikult on küsimusele vastanud üks õpetaja: "Mõlemat pidi on väga ebamugav ja segab keskendumist". Lisaks on ta lahendusena pakkunud: "Loomulik oleks, et külma korral saab sooja juurde panna ja palavuse puhul oleks võimalik enam tuulutada.
Lisaks on eelneval joonisel välja toodud ka võimalused, mida vastajad soovitavad ette võtta olukorra parandamiseks. Kõige rohkem (22 vastajat) soovivad ventilatsiooni parandamist. Järgmisena soovitatakse ka klassiruumide lisa soojustamist (18 vastajat). Lisaks on võimalus kanda mitu kihti riideid (5 vastajat, nendest 1 õpetaja) või hoopis vähem riideid (3 vastajat). Hea ettepanek oli 1 vastajal, kes arvas järgnevat: "Loomulik oleks, et külma korral saab sooja juurde panna ja palavuse puhul oleks võimalik enam tuulutada".
Viimasele küsimusele, milles paluti avaldada veel arvamust olukorra lahendamiseks, vastati kahel korral - üks õpilane vastas eitavalt ja üks õpetaja jagas oma arvamust.
Õpetaja: "Aja jooksul on tingimused paranenud. Nüüd on igas klassis ventilatsioon ja aknad on ammugi vahetatud. Eks suurte inimhulkade puhul on ikka äärmusi, ehk neid, kellel on külm, kui on teised, kel palav. Mõneti on see paratamatu, et kõik on harva korraga rahul".
Kokkuvõte: küsitlusele vastasid 39 inimest PSHG-st, kellest 4 olid õpetajad ja 35 õpilased. Seega antud valim aitas tuvastada probleemi olemasolu, kui põhjalikemate järelduste tegemiseks tuleb valimit laiendada. Käesolevale projektile vastanutest, 29 inimest olid tundnud end mingil moel ebamugavalt, seoses temperatuurist klassiruumides. 10 vastajal selliseid muresid ei esinenud ning seda on rõõm kuulda. Ebamugavust tekitab liiga külm või liiga soe klassiruum ja see segab paljude vastajate õppetööd. Küsitluse käigus on välja toodud ka erinevad lahendused probleemile, kuid need vajavad kindlasti arutlemist kooli juhtkonna seas.
Ettepanekud:
- küsitlus viia läbi veel suurema valimi hulgas
- tutvustada käesolevat küsitlust kooli juhtkonnale
- võimalusel parandada klassiruumide ventilatsiooni
- võimalusel lisada ruumidesse temperatuuri regulaatorid
Hea kujundus.
VastaKustutaMitmeid kirjavigu - loe ise oma tekst üle.
Valimis on 5.-12. klassi õpilased ja õpetajad aga vastuseid ainult mõned õpilased 7. ja 9. klassist ning mõned õpetajad. Analüüsist ei selgu miks kogu valimist vastuseid ei ole. Minu arvates ei ole tulemuste põhjal võimalik järeldusi teha kui vastanud on alla 10% valimist. Hea oleks olnud võrrelda õpilaste ja õpetajate tulemusi.
Väga hea juba. Loe oma teksti, selles on mitmeid kirjavigu: "Vatsavad", "õpetaat" jne. Hea oieks tulemustes ära tuua milliste ruumide kohta arvamust avaldati, ilmselt 7. ja 9. klasside koduklassid? Ettepanekutena kokkuvõttes võiks lisada veel konkreetseid ideid, nt on analüüsis arvamus et ruumide temperatuuri peaks saama reguleerida jne.
VastaKustuta